Vaenukägu pesakast

• Pesakast kinnitatakse metsades puutüvele 4–6 meetri kõrgusele. Kui paigaldatakse mitu pesakasti, peab nende vahekaugus olema 250–500 meetrit.
• Pesakast on üsna raske, seetõttu on soovitatav toetada see oksale. Tüve külge kinnitatakse pesakast pehme traadiga. Et linnud pesakasti paremini märkaksid, tuleb selle ümbruses okstesse lõigata umbes 1,5 × 1,5 meetri suurune „aken“.
• Vaenukäole (Upupa epops) mõeldud pesakast paigaldatakse tavaliselt männimetsa, kus enamasti ei ole vaja oksi eemaldada. Vaenukäo pesakast peab olema avatava küljeseinaga, sest selles võivad pesitseda ka teised linnuliigid, kes ise vana pesamaterjali pesast ei eemalda.
• Lennuava võib olla kas nelinurknevõi ümar. Ava läbimõõt on sel juhul 65 millimeetrit. Enne pesakasti puu külge paigaldamist soovitavad ornitoloogid puistata kasti põhja 5–10 cm paksuse kihi saepuru või kuiva turvast, et lind saaks sinna munemiseks lohu kaevata.

Eestis on vaenukägu suhteliselt haruldane liik, kuna Eesti asub liigi levila põhjapiiril. Levik on peamiselt koondunud rannikualade luitemetsadesse ja . Leedus pesitseb ligikaudu 200–500 paari, Lätis 100–300 vaenukäo paari. Eestis on vaenukägu väga väikesearvuline pesitseja, kes eelistab männimetsade olemasolu pesapaiga ümber. Elupaigaks mitmekesine külamaastik.. Pärnu-Ikla rannikulõik on Eesti üks parimaid pesitsusalasid. Olenevalt aastast pesitseb suurusjärgus seal viis paari linde.