Lepalinnu pesakast

• Pesakast kinnitatakse puutüvele 2–5 meetri kõrgusele. Pesakastide vahekaugus peab olema vähemalt 25–30 meetrit.
• Pesakaste paigaldatakse aedadesse, parkidesse, haljasaladele, saludesse, erinevatesse metsadesse, talukohtade juurde ja sarnastesse paikadesse.

Lepalind on üks väheseid linnuliike, kelle pessa muneb oma munad kägu. Lepalind pesitseb meelsasti ka rasvatihasele ja must-kärbsenäpile mõeldud pesakastides, kuid sellistesse pesakastidesse kägu ei pääse. Selle pesakasti konstruktsioonis olev torujas lennuava võimaldab sinna pääseda ka suhteliselt suurel linnul.

Lepalind on levinud hõredates männimetsades, parkides, aedades ja talukohtade ümbruses. Pesa ehitab kuivadest kõrtest, rohelisest samblast ja samblikest ning vooderdab linnusulgedega. Iseloomulik on ka kadakakoore leidumine pesas. Munemist alustab mais. Aastas võib olla kaks pesakonda: esimese pesakonna pojad lennuvõimestuvad juunis, teise pesakonna pojad juuli lõpus.

Kägu on lind, kes on kohastunud toituma karvastest liblikaröövikutest mistõttu on tal oluline roll metsade kaitses. Teda leidub metsades, põõsastikes, kalmistutel, parkides ja aedades. Üks käo peremeesliike on lepalind. Kägu muneb lepalinnu pesadesse kahel perioodil, vastavalt peremeesliigi esimesele ja teisele pesitsuskatsele – mais ja juuni lõpus. Tavaliselt muneb kägu igasse pessa vaid ühe muna.