Punavindi pesakast

• Pesakast kinnitatakse puutüvele 2–5 meetri kõrgusele. Pesakastide vahekaugus peab olema vähemalt 25–30 meetrit.
• Pesakaste paigaldatakse aedadesse, parkidesse, haljasaladele, puudesalkadesse, erinevatesse metsadesse, talukohtade juurde ja sarnastesse paikadesse.

Punaselg-õgija on üks väheseid linnuliike, kelle pessa muneb oma munad kägu. Punaselg-õgija pesitseb meelsasti ka rasvatihasele ja must-kärbsenäpile mõeldud pesakastides, kuid sellistesse pesakastidesse kägu ei pääse. Selle pesakasti konstruktsioonis olev torujas lennuava võimaldab sinna pääseda ka suhteliselt suurel linnul, nagu kägu.

Punaselg-õgija on levinud hõredates männimetsades, parkides, aedades ja talukohtade ümbruses. Pesa ehitab kuivadest kõrtest, rohelistest sammaldest ja samblikest ning vooderdab linnusulgedega. Iseloomulik on ka kadakakoore leidumine pesas. Munemist alustab mais. Aastas võib olla kaks pesakonda: esimese pesakonna pojad lennuvõimestuvad juunis, teise pesakonna pojad juuli lõpus.

Kägu on lind, kes on kohastunud toituma karvastest liblikaröövikutest ning seetõttu on tal oluline roll metsade kaitses. Teda leidub metsades, põõsastikes, kalmistutel, parkides ja aedades. Üks käo peremeesliike on punaselg-õgija. Kägu muneb punaselg-õgija pesadesse kahel perioodil, vastavalt peremeesliigi esimesele ja teisele pesitsuskatsele – mais ja juuni lõpus. Tavaliselt muneb kägu igasse pessa vaid ühe muna.