- Pesakast kinnitatakse metsades puutüvele 4–6 meetri kõrgusele. Kui paigaldatakse mitu pesakasti, peab nende vahekaugus olema 250–500 meetrit.
- Pesakast on üsna raske, seetõttu on soovitatav toetada see oksale. Tüve külge kinnitatakse pesakast pehme traadiga. Et linnud pesakasti paremini märkaksid, tuleb selle ümbruses okste vahele lõigata umbes 1,5 × 1,5 meetri suurune „aken“.
- Vaenukakule (Upupa epops) mõeldud pesakast paigaldatakse tavaliselt männimetsa, kus enamasti ei ole vaja oksi eemaldada. Vaenukaku pesakast peab olema avatava küljeseinaga, sest selles võivad pesitseda ka teised linnuliigid, kes ise vana pesamaterjali pesast välja ei eemalda.
- Lennuava võib olla kas nelinurkne, nagu joonisel, või ümmargune. Ava läbimõõt on sel juhul 65 millimeetrit. Enne pesakasti puu külge paigaldamist soovitavad ornitoloogid puistata kasti põhja 5–10 cm paksuse kihi saepuru või kuiva turvast, et lind saaks sinna munemiseks lohu kaevata.
Eestis on vaenukakk suhteliselt haruldane liik, kuna Eesti asub liigi levila põhjapiiri lähedal. Levik on peamiselt koondunud rannikualade luidemetsadesse ja Tallinna ümbruse aianduspiirkondadesse. Põhjapool Eestit pesitseb vaenukakk veel vaid Eestis. Leedus pesitseb ligikaudu 200–500 paari, Lätis 100–300 ning Eestis 20–50 vaenukaku paari. Vaenukakk on kantud kõigi Balti riikide punastesse nimestikesse. Nii Eestis kui ka kogu Euroopas on vaenukaku arvukus langustrendis.























