Uurali kaku pesakast

Pesakast tuleb kinnitada suure puu tüvele (soovitavalt oksarikkale kuusele) 4–10 meetri kõrgusele lagendike, raiesmike ja metsasihtide servades suurtes metsamassiivides. Arvestada tuleb, et uurali kakk (Strix uralensis) pesitseb peamiselt Läti kirde- ja idaosas. Pesakastide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5–1 km.

Selleks et lind pesakasti algselt märkaks ja hiljem sinna hõlpsalt lennata saaks, tuleb okste vahele lõigata ligikaudu 2 × 3 meetri suurune „aken“. Vajaduse korral eemaldatakse lennule ette jäävad oksad ka naaberpuudelt.

Kuna kakud ise pesa ei ehita, tuleb enne paigaldamist puistata pesakasti põhja 5–10 cm paksune kiht kõdunenud puitu, saepuru või turvast, et lind saaks sinna munemiseks lohu kraapida.

Kui läheduses on veekogu – järv, jõgi või tiik –, võivad pesakasti pesitsuseks kasutada ka õõnsustes pesitsevad veelinnud, näiteks suur-laukhan (Bucephala clangula) või mets-part (Anas platyrhynchos). Pesakast kinnitatakse puutüve külge pehme metalltraadiga; selleks tehakse eelnevalt pesakasti külgseinte välisserva väikesed sooned või keeratakse sisse tugevad konksud. Tüve ümber keeratud traat pingutatakse lapiktangidega. Et pesakast püsiks kindlamalt, on soovitatav toetada selle põhi oksale. Täiendavaks kinnitamiseks võib kasutada ka puidust latti, mis naelutatakse pesakasti tagaküljele ja puu külge. Lennuava võib olla ka ümmargune läbimõõduga 18 cm; ümmarguse lennuava kõrgus peab olema sama nagu joonisel näidatud ristkülikukujulisel lennuaval.