- Pesakast kinnitatakse puutüvele 2–5 meetri kõrgusele. Pesakastide vahekaugus võib olla väike – mõni meeter. Koduvarblase ja piiritaja pesakaste võib kinnitada ka hoonete seintele.
- Pesakast peab olema avatav ja ehitatud nii, et sügisel oleks võimalik vana pesamaterjal eemaldada. Kuigi koduvarblased puhastavad sageli oma pesakaste ise, pesitsevad neis üsna tihti ka teised linnuliigid, kes vana pesamaterjali ise välja ei viska.
- Pesakaste paigaldatakse avatud maastikule, aedadesse, parkidesse, puudesalkadesse, asulatesse ning ka metsaservadesse. Pesakastide lennuavad tuleb suunata ida–kagu suunda.
Koduvarblane pesitseb maastikel, kus leidub talukohti, alleedel, linnades ja muudes asulates, samuti vanades hõredates lehtmetsades ja kõrgsoode saartel. Pesa ehitab kuivadest kõrtest, peentest okstest, juurekestest, sulgedest ja villast. Munemist alustab aprilli lõpus, pojad lennuvõimestuvad juunis.
Piiritaja pesitseb peamiselt asulates, harvem ka metsaservade lähedal. Sageli asub ta pesitsema kuldnoka pesakastidesse pärast seda, kui kuldnoka pojad on sealt lahkunud. Pesa ehitab rohukõrtest, lehtedest ja sulgedest, mida kogub lennult. Muneb juunis, pojad lahkuvad pesast juuli lõpus või augustis.

















